VISUALISEERIMINE


Inimeseõpetus 7.klassis - "Minapilt"


Töövahendid: A3 valge paber, pulgaliim, markerid, vildikad, vanad
                       ajakirjad, märkmepaber


Töökäik:

• Positiivse informatsiooni kogumine enda kohta (klassikaaslastelt). Kirjutad kuuldu märkmepaberile.

• Kannad näo kontuurid A3 paberile, kirjutad kuuldu tihedas kirjas näoovaali sisse. Kujundad nägu vastavalt fantaasiale (juuksed, silmad, nina,suu)

• Taustaks minapildi kirjeldav komponent (huvid, iseloomujooned, rollid, tegevused, füüsiline välimus, rahvus, oskused, võimed, väärtused,sugu) 

"Enda avamine"

Töökäik:

• Jagad A3 paberi mõtteliselt neljaks osaks 

• Esimeses neljandikus kujutad kollaaźitehnikas enda tegelikku puhast olemust

• Teises neljandikus ennast sellisena, nagu end teistele näidata tahad, oma tavapärast igapäevaolemust

• Kolmandas kolmandikus kujutad enda varjatud, peidus mina, neid külgi mida ise endas tunned, aga mis teistele teadmata

• Viimases osas kujutad oma hirmusid

Kuuenda klassi filmiprojekt

Minul ja õpetaja Ulrikal tuli ootamatu, kuid loodetavasti hea idee. Otsustasime jaanuari kestel ühendada kirjanduse ja arvutiõpetuse, et praktiseerida koolitusel omandatud aktiivõppe meetodeid. Töö peamiseks lõppeesmärgiks oli valmis saada kolm lühifilmi. Filmide tegemine hõlmab mitmeid valdkondi, mis kirjanduse programm sellises vanuseastmes ette näeb: filmiga seotud mõisted, kunstilise filmi esteetika, draamateksti tunnused ning alused jpm. Otsustasime, et filmid filmitakse telefonidega ja monteeritakse kokku arvutiõpetuse tunnis.

5. jaanuar

Esimeses, sissejuhatavas tunnis tutvustasime 6. klassi lastele oma ideed. Uus projekt kiideti heaks. Seejärel moodustasime kolm rühma ja määrasime rühma liikmetele ülesanded. Igas rühmas pidi olema stsenarist, režissöör, operaator, rühma juht- päevikupidaja ja näitlejad.

Esimese tööetapi eesmärgiks sai stsenaariumite kirjutamine. Selleks kasutasime visualiseerimist, milles igal rühmaliikmel oli paberil oma väli, kuhu ta kirjutas märksõnad sellest, mida ta filmis näha tahaks. Järgmiseks pidi rühm tegema valiku märksõnadest ja kirjutama need paberi keskmisele väljale. Sellele järgnes žanrimääratlus.

Stsenaariume kirjutati aja peale (30 min- 200 sõna). Valminud käsikirjade põhjal alustasime kadreeringute visualiseerimist, milles pidid märgitud olema stseenid, kaug- ja lähiplaanid, kaamera nurga muutused ja võttepaigad.

12. jaanuar

Tunni eesmärgiks sai kadreeringute visualiseerimine. Rühmad asusid joonistama nn storyboarde ehk koomiksilaadseid pildiseeriaid, milles tuli ära näidata stseenide vahetused, kaameranurga muutused, lähi- ja kaugplaanid. Igas rühmas olime määranud liikme, kes peab päevikut ja valmistab ette esitluse, mille kirjeldab rühmatöö kõiki etappe. Valmisid mitmelehelised värvilised visuaalid kujutluslikust filmist.

19. jaanuar

Algas filmimine. Igas rühmas oli määratud muusikaline kujundaja, kes alustas tööd õpetaja Ulrika soovitatud programmide abil. Võttepaikadeks olid klassiruum, söökla, tööõpetuse klass ja koridorid. Kodust tuli kaasa võtta rekvisiidid ja kostüümid. Üht-teist leiti ka kooli kostüümilaost. Lapsed olid leidlikud ja nende filmitud lõigud pakkusid meeldivaid üllatusi.

26. jaanuar

Kooli külastas ERR-i võttegrupp, kes oli lahkelt nõus meie tundi külastama ja oma igapäevatööd tutvustama. See oli väga huvitav kogemus nii meile kui lastele. Loengule järgnes filmimine ja filmitu monteerimine ühtseks tervikuks. Ootame põnevusega järgmist tundi, milles lapsed oma tehtud töid esitlevad.

GIVE one HAVE one

EESMÄRK: 

- tunni planeerimine iseseisvalt ja rühmas 

- tunni ettevalmistamine iseseisvalt ja rühmas

- õpilaste kaasamine tunni läbiviimisel

- rühmatöö – kokkulepped

- huvitav tund

VAJA: 

- eelnevalt ettevalmistatud töölehed

- kirjutusvahendid

- (soovitatavalt) paaristund

JUHEND:

1. Õpetaja jagab kõikidele õpilastele eelnevalt ettevalmistatud töölehed. Kui klassis on lapsi rohkem, võib meetodit kasutada ka võrdselt jaotatud rühmades.

• Töölehel on kaks peamist lahtrit – give one ja have one, mis on omakorda jaotatud kolmeks – tunni sissejuhatus/soojendus, põhiosa ja lõpuosa.
• Õpilaste ülesanne on 3 minuti jooksul panna kirja „give one“ lahtrisse harjutused mida soovib tunnis kaaslastega teha.

     2. Peale esimest ülesannet kui õpilased on 3 minuti jooksul kirjutanud võimalikult palju meelepäraseid soojendus-, põhiosa-, ja lõpuharjutusi, leitakse paariline kellele 1 minuti jooksul loetakse ette oma ideed.

• Kui klassikaaslasel on häid ideid mida sinul ei ole, siis tuleb need kirjutada lahtrisse „have one“.
• Kui minut on täis, leitakse uus kaaslane ja jätkatakse heade mõtete-ideede jagamist. Õpetaja otsustab mitu ringi tehakse. 

    3. Peale „andmise ja võtmise“ vooru pannakse (loodetavasti mõlemad lahtrid paksult täis kirjutatud) töölehed kokku ja tuleb meetodi kõige olulisem osa  - klassi kiirkoosolek.

• Ülesanne on umbes 2 minuti jooksul leida klassis kõige enam soovitud harjutused. Siinkohal on väga oluline kokkulepped ja rühmatöö, et kõik head mõtted koondada lühikese ajajooksul ühtseks tunnikavaks. 

   4. Peale edukat ülesannete täitmist on õpilased iseseisvalt ja samas ka ühtselt koostanud endale korraliku tunnikava.

• Harjutuste omavahelist asetust ning vastavust üldisele treeningu ülesehituse põhimõttele reguleerib ja vastutab õpetaja.

Ajalugu - basiilika meisterdamine

Ajalugu  7.klass


Kirikuhoone ehituse tundmaõppimine basiilika maketi meisterdamise käigus.


Tööjuhend

1. Meisterda näidise järgi basiilika, millel on läänetorn, roosaken, apsiid (ilma kabelitepärjata), puudub põikhoone.


Materjalid ja töövahendid:
 A4 kartongilehed, punane lainepapp,vitraaźipaber, hambatikud, liimipüstol, käärid,teip (kahepoolne, pakketeip),markerid.

2. Täida tööleht mõistete seletusega ning märgi mõisted kiriku põhiplaani joonisele



Seleta mõisted:

basiilika -
portaal -
lööv -
roosaken -
apsiid -
nelitis -
põikhoone -

3. Orienteeri kirik ilmakaarte suhtes õigesti (itta jääb... läände jääb... ).

„TEAN JA TEEN“ (sportlik suhtlemine)

EESMÄRK: 

- arendada suhtlemis- ja eneseväljendusoskust 

- liikumine

- huvitav tund

VAJA: 

- paberit

- kirjutusvahendit

- kleeplinti

JUHEND:

1. Igale õpilasele kleebitakse seljale tuttavad (varem tundides läbivõetud) kehalised                   harjutused (nt. tähthüpped, puusaringid, kätekõverdused hüplemine ühel jalal jne                   jne...). Kui kõikidel õpilastel on seljal paber sportliku tegevusega, siis võetakse ringi               (seljad väljapoole).

• Oluline on, et õpilane ise ei näe mis on tema seljal olevale paberile kirjutatud.

2. Õpetaja stardimärguande peale leiavad õpilased paarilise ja paluvad teineteisele ühe           lausega seljal olevat kehalist ülesannet kirjeldada. Kui õpilane peale kaaslase kirjeldust       oma ülesannet ära ei arvanud, läheb ta otsima järgmist sõpra. Nii jätkatakse kuniks on         sõna seljal teada.

• NB! Ülesande kirjeldamisel ei tohi kasutada seljale kirjutatud sõna/sõnu (nt. kõhulihased -> kõht ja lihased).

3. Kui õpilane arvab oma ülesande ära, siis tuleb see harjutus endal ka läbi teha. Õpetaja         valib korduste arvu, näiteks kõik teevad oma asja 20 korda.

• Põnevuse lisamiseks on väga hea eelnevalt õpilastele mainida, et oluline on ka lõppjärjestus – kiiremad sõnaarvajad saavad lisapreemia vms.

4.  Mängu võib vastavalt vajadusele ja võimalustele muuta. Võib teha ka nii, et kes oma             sõna ära arvab, saab õpetajalt kohe uue ja sekkub tagasi mängu. Kes etteantud aja             jooksul rohkem sõnu ära arvab on võitja.

• MIDA VANEM KLASS SEDA RASKEMAD SÕNAD

Tantsu loomine grupitööna

Eesmärk: -loovuse arendamine, iseseisev mõtlemine, koostöö



Tööjuhend:

• moodusta vabalt grupid (minimaalne liikmete arv 3)
• koosta kuuest erinevast tantsusammust koosnev kombinatsioon
• kõik grupid tantsivad oma kombinatsiooni teistele ette
• vali iga grupi kombinatsioonist neli kõige rohkem meeldinud sammu
• kõigist valitud sammudest koosta ühine tantsupilt

Video 1: Tantsusammude harjutamine eraldi gruppides (4. klass)

Video 2: Ühise loodud tantsupildi must e. töövariant (5.klass)

Moodne RINGTREENING

Jõuharjutused kere, üla- ja alajäsemete pindmistele lihastele


EESMÄRK
- õppeainete lõimimine (bioloogia + kehaline kasvatus + ...)
- laiendada õpilaste silmaringi, teadlikust
- huvitav tund

VAHENDID
- tahvelarvuti / nutitelefon
- (tasuta) rakendus "Anatronica 3D"
- spordivahendid

ETTEVALMISTUS
1. rakenduse eelnev paigaldamine seadmetesse
2. valmistada töölehed
2. jagada õpilased paaridesse
3. anda kätte ülesanded koos juhendiga

TÖÖ 1. osa
1. paarilised jagavad tööülesanded
2. leiavad anatoomia rakendust kasutades ülesande juhendis nõutavad lihased (kõik paarid saavad erinevad lihasgrupid)
3. märgivad (värvivad) töölehel olevale joonisele leitud lihased

TÖÖ 2. osa
1. mõtlevad välja harjutused antud lihaste tööks 
2. töölehtede ja -protsessi esitlemine ning harjutuste läbiviimine kaaslaste seas
3. õpilaste tagasiside

NB! Tööprotsessi on võimalik kohandada vastavalt kooliastme, õpilaste, aja ja vahendite ressursile.

VIITED
"Anatronica 3D" - http://www.anatronica.com/

Räägi, mida näed

Kõik klassid ja õpilased
Eesti keel, võõrkeel
Ajakulu mõni minut


Eesmärgid
1. Anda väljakutse aktiivseks suuliseks eneseväljenduseks;
2. Toetada ruumilist mõtlemist;
3. Koostöö.

Vahendid
Mis tahes mäng või muu tegevus, mis paneb ühe osalejatest kiiresti tegutsema.
Liivakell, taimer, stopper vm ajamõõtja.

Kirjeldus
Näiteks võib kasutada klotsimängu Make'n'Break.  Korraga on tegevuses 3 last:
1. ehitaja,
2. rääkija ja
3. ajavõtja.

Ehitajal on kasutada klotsid. Ta valib endale kaardilt ehitise, mida aja peale ehitada tahab. Rääkija väljendab ehitamise iga etappi suuliselt, samuti aja peale. Ülesanne on jutuga ehitamisele järele jõuda. Tähelepanu! Valmis olla! Läks! Võib kõlada selline tekst: "Savõtadheleroheliseklotsijapanedsellelaualepikalisiisvõtadtumerohelisejasiniseklotsijapanedneedpikaliheleroheliseklotsipealeedasi...."

Kokkuvõte
Mäng meeldib lastele väga. Mõni tahab kõik eri rollid läbi proovida. Aja peale rääkimine käivitab õppija suuliselt viimast välja panema. Riskikoht on kutsuda rääkima ainult verbaalselt andekaid lapsi, ka sellepärast, et nad ise väga tahavad seda. On vaja leida kvaliteetaeg ka nende jaoks, kellel eneseväljendamisega keerulisem on. Teine riskikoht on lapsed, kes küll väga tahavad rääkima (loe: mängima) tulla, kuid kes ei suuda nii kiiresti kirjeldada seda, mida tegutseja parajasti teeb. Õpetajal on vaja luua turvaline ja toetav keskkond.

Torn

Kõikidele kooliastmele
Sobib kasutamiseks õppeainetes, kus (paaris)tunni lõpus saab kiiresti individuaalset tagasisidet, kas õpitu on selgeks saanud.
Aeg: vähemalt 45 minutit

Eesmärgid
1. Tagada õppijate maksimaalne tähelepanu tunni eesmärgile.
2. Kujundada teadlikku õppijat.
3. Kujundada klassi ühist vastutust.
4. Arendada empaatiat üksteise suhtes.

Vahendid
Ehitusklotsid
Konkreetses tunnis oli kasutada 10 eri värvi piklikku klotsi.

Tunni käik
Sissejuhatuseks avab õpetaja klassi teadlikkuse õppimise tervikolemusest. "Õppimine on nagu torni ehitamine. Oletame, et igas klassis ehitame oma torni justkui ühe korruse juurde. Et kogu torn oleks tugev, peab iga korrus olema kindel."

Arutelu käigus leitakse koos väga kiiresti, mida teha selleks, et ehitada kindel korrus - igast konkreetsest tunnist on vaja kindlaid teadmisi ja oskusi. Siis jääb torn pikaks ajaks püsima. Arutatakse veel, mis juhtub, kui torni mõni osa on nõrk või puudub üldse.

Juhend õpilastele
1. Teil on 10 klotsi. Ehitage nendest nii tugev torn, kui oskate. Torn peab olema vähemalt 9-korruseline. Lepime kokku, et see torn on nagu teie teadmised. Teie torn jääb oma kohale tunni lõpuni. (Lisatingimus vanematele õpilastele: inimkonna teadmised täienevad ja muutuvad; ükski korrus ei ole eelmisega võrreldes täpselt kohakuti).  

2. Tunni lõpus uurime koos, kas kogu klass on õpitu väga hästi selgeks saanud. Kui jah, jääb torn püsti. Kui ei, tõmbame torni 4. korruse välja (tegemist oli 4. klassi tunniga).

3. Kokkulepe: igaüks lubab, et kui klassis on keegi, kes pole veel õpitut selgeks saanud, on ta toetav. Jätkame ainult siis, kui annad nüüd kohe märku, et arvestad sellega. 

Tund jätkub, õpitakse, mis plaanis oli.
Konkreetses tunnis õppis 4. klass tegusõna pööramist. Lihtne teema oli valitud tornimeetodi juurde sihilikult. Tunni lõpus pärast mitmeid harjutusi ja ka mänge pidi iga laps tõmbama endale kaardi koos juhusliku tegusõnaga ning pöörama seda. Kõigil oli pööramine sulaselge ja oli märgata põnevust ning rõõmu.

Tunni lõpus pööratakse taas tähelepanu tornile, mida just suurepärase tunnitööga tugevamaks ehitati ja arutatakse, mis kasu oli heast tööst ühe korruse või terve torni - iseenda jaoks.

Õpilaste tagasiside
Kõik ütlesid, et teema sai selgeks ja nad tahtsid väga, et torn püsti jääks.
Lizelle: Põnev oli, me õppisime ja mängisime korraga.
Jako: Tore oli,
Markus: Kui õppimise ajal saab midagi teha, siis ongi põnev.
Amanda: Hästi lahe. Kui mängitakse, siis on laps aktiivne.
Robin: Töövihikut on palju raskem teha. Pean ainult ühe koha peal istuma. Nii, nagu meie tegime, hakkab mõte kohe tööle.

Õpetaja kokkuvõte
4. klass oli väga tubli. Tähelepanu püsis terve tunni ja kõik olid huvitatud, et torn kindlasti  püsima jääks. Harva kohtab sellist motivatsiooni!

Tegemist oli seekord lihtsa teemaga. Keerulisema teema puhul on riskikohaks laste suhted klassis, võimalik omakohus ebaõnnestumise korral. Seega on ehk mõistlikum kasutada seda meetodit nii, et igaühel on oma isiklik torn. Siit saab arendada õpilasele terveks õppeaastaks kõikide ainete - kõikide õpiväljundite individuaalse integreeritud hindamismudeli, mis näitab eelkõige lapsele endale selgelt ja visuaalselt, kui tugev on lapse teadmiste torn.

Pildi ja skulptuuri kirjeldamine ja tõlgendamine

Grupitöö

7. klass
eesti keel, kirjandus, kunst

Eesmärgid: 

1) orienteeruda ja teha valikuid interneti pildivarus;  

2) kirjeldada pilti ja/või skulptuuri (pealiskaudsem tasand);

3) tõlgendada pilti ja/või skulptuuri (sügavam tasand).

TUNNI KÄIK JA JUHEND ÕPILASTELE

A.
Vali rühmaliikmetega internetist pilt skulptuuri loomiseks. Pildil võiks olla rühma liikmetega võrdne arv inimesi, loomi, taimi, esemeid.

B.
Nüüd arutage läbi ja leidke parim võimalus piltide kujutamiseks staatilise skulptuurina. Materjalina kasutage rühma liikmeid. Kajastage pildi elemente võimalikult täpselt (paigutus, emotsioonid, rõhuasetused jm). Näidake oma skulptuure klassikaaslastele.

C.

Kogu klassile: vaadake, kirjeldage ja tõlgendage skulptuuri, mida näete. Õpetaja või õpilaste valikul suuliselt või kirjalikult:

Kirjeldage -

• Mida või keda sa pildil näed?
• Mis või kes on foonil / tagaplaanil?
• Mis toimub?
• Ennusta, mis juhtus enne / mis juhtub pärast.

Tõlgendage -

• Milline on meeleolu? 
• Mis suhted neil omavahel on?
• Kellele see pilt mõeldud on?
• Mis on selle pildi sõnum? 

VARIANT:
Leidke pilt suurema grupi või
kogu klassi kaasamiseks. 

ÕPILASTE TAGASISIDE:
See tund oli lahe!
See tekitab usaldust.
Koos on tore tegutseda.
See meetod õpetab pilte leidma ja laiendab silmaringi.

ÕPETAJA KOKKUVÕTE
Tund täis ootamatusi ja ahhaa-elamusi, kus õpilased pakuvad rohkem välja, kui oodata oskad. Koostöö on hoogne. Hmmm, miks meeldib neile rohkem pilte lavastada kui tõlgendada!
Ettevaatust, et te iseennast pildilt ei leia.